Orissaare Gümnaasium

AJAKAVA 09.04.2010

Orissaare vallavanema pöördumine Karjääripäeval 09.04.2010

Vallavanema pöördumine

Lugupeetud noored karjääriplaneerijad.
Tervitan teid kõiki tänase karjääripäeva puhul ja kuna mul töökohustuste tõttu ei ole võimalik omi mõtteid ise edastada, siis loodan, et teeb seda keegi minu nimel ja minu eest.
Mingil hetkel leiame me kõik end mõttelt, et mis on karjäär ja mis kasu saaksin oma tuleviku planeerimisest?
Karjäär on elutöö, tulevik, see, mida tulevikus teed. Tegelikkuses algab karjäär juba siis, kui sünnid. Sealtmaalt mõjutavad kõik sinu teod sinu tuleviku karjääri. Tõsisem planeerimine algab aga siis, kui hakkad ise otsuseid tegema. Sinu otsused olenevad palju sinu vanematest, sinu ümber toimetavatest sõpradest, tuttavatest, lähedastest. Ja kuigi tihti arvavad just meie vanemad, et teavad, mis on õige, peame enamasti oma otsused siiski ise kavandama ja teoks tegema.
Kitsamas plaanis on ametialase karjääri planeerimine ametite või töökohtade järgnevuse planeerimine. Tähendab on ülioluline juba koolis mõelda paika oma tulevikusoovid ja vastavalt soovidele, huvidele ja mis salata, ka võimalustele, saame hakata oma tulevikku vormima suunas, kuhu planeerime välja jõuda.
Laiemalt aga ongi karjäär seotud tuleviku planeerimise elukestva arenguga, mis on seotud töö ja teiste elurollidega (hobid, elustiil, perekond). Esmalt õpime ennast tundma, kaardistame oma võimalused, koostame elementaarse plaani lähiaastateks, langetame rida otsuseid, mis meie elu tulevikus suunavad. Seejärel tegutseme selle nimel, et meie kavandatud plaanid realiseeruksid ja analüüsime oma samme ning kavatsusi. Nii oleme paika saanud aluse oma karjääriplaneerimises.
Tihti esitame endale küsimuse - Kes ma tahan olla ja kuidas mulle meeldib elada? See on vajalik selleks, et selgusele jõuda oma tahtmistes ja tunnetes. Tegelikult on see ka oma tuleviku karjääriplaneerimise alusvundament, sest kui me ei oskaks sõnastada oma soove ja ei suuda mõelda, kuidas minu elu oleks mulle vastuvõetav, siis ei oskaks me planeerida ka oma karjääri. Olgugi, et vahel planeerivad juhused elus meie eest meie tulevikku.
Eriti tublisti mängivad juhused rolli just poliitilise karjääri planeerimisel, sest poliitikas ei ole kunagi midagi kindlat. Nii on juba seadusloomesse sisse kirjutatud, et toimuks loomulik rotatsioon ja ei tekiks liialt tugevat enesekindlust, sest niisugusel kujul ei ole poliitikas enam ei demokraatiat ega ka loomulikkust.
Samas ei saa ka poliitikas ilma planeerimise ega eneseharimiseta.
Olen ise sündinud 1967 aastal ja asusin õppima esimesse klassi aastal 1974. See oli aeg, kus ei sõnastatud sõna karjäär ega juletud sellest ilmselt mõeldagi. Kogu põhi- ja keskkooli aja oli õppimine elu loomulik osa ja see mis tuli pärast õpinguid põhi- või keskkoolis, ei olnud enamikul küll mitte karjääriplaneerimise aluseks.
Ka nõukogude armeest naastes, ei olnud mina kindel, milline saab olema minu tulevik ja kuhu soovin välja jõuda. Püüdsin olla mina ise ja läbi oma tegevuse hakkasid tekkima esimesed mõtted ja ambitsioonid, esialgu võimaluste leidmise näol oma endises töökohas.
Poliitikasse sattusin ma viis aastat tagasi, kui andsin nõusoleku kandideerimiseks Orissaare valla volikokku. Osutusin valituks ja sealtmaalt hakkasid tekkima ka poliitilised tõekspidamised ning huvi poliitika vastu tervikuna. Olin 38 aastane, kui astusin Sisekaitseakadeemiasse õppima avalikku haldust, olemata siis veel kindel, et sellest saabki minu eriala. Kuid sisimas olin juba varem teinud otsused, et poliitika on suund, kus saan end realiseerida ja muuta maailma selliseks, nagu ta võiks olla vastuvõetav enamikele inimestele minu ümber.
Arvan, et paljud teist mõtlevad hetkel, et miks seda kõike räägin ja kuhu tahan oma jutu mõttega välja jõuda?
Vastus on äärmiselt lihtne.
Olgugi, et ma ei ole teadlikult planeerinud kõiki oma käike, olin ma ometigi juba koolipõlves seadnud enesele eesmärgi, milliseks inimeseks ma pean arenema ja kuidas selleni jõuda. Olen elanud kogu oma elu tulevikku ees vaadates ja seda suunates. Olen olnud viisakas ja hea suhtleja ja püüdnud inimestes meelde jääda ausa ja väärika kodanikuna ja kui usud neid väärtusi ise, siis usuvad neid väärtusi ka teised. Olen alati olnud otsekohene oma suhtluses ja ei ole iial kasutanud ebainimlikke võtteid teiste mõjutamiseks või oma eesmärkide saavutamiseks.
Mida on vaja selleks, et elada ja töötada nii nagu mulle meeldiks? Selleks on vaja kindlasti esmalt vaadata elu meie ümber. Siis suudame paremini sõnastada selle, mis meile ei meeldi ja tahame olukorda muuta enesele meeldivamaks.
Seega ei saa karjääri planeerida päris ainuüksi oma mätta otsast vaadatuna. Me ei tohi ealeski ära unustada meie kõrval olevaid inimesi, sest just nii nagu käitume oma kõrval olevate inimestega nii käitub ka ühiskond meiega. See kõik mõjutab meie tuleviku karjääri.
Soovin teile kõigile tänaseks palju uusi avastusi ja leide. Olen veendunud, et täna tehtavad otsused mõjutavad teie tulevikuväljavaateid olulisel määral. Karjääriplaneerimine on pikaajaline protsess. Karjääri planeerimine võimaldab omada kontrolli oma elu üle ning astuda positiivseid samme , et alustada, muuta või parandada oma tööelu ja elukvaliteeti üldse.
Parimate soovidega,
Aarne Põlluäär
Orissaare vallavanem.

Vallavanema pöördumine

Lugupeetud noored karjääriplaneerijad.
Tervitan teid kõiki tänase karjääripäeva puhul ja kuna mul töökohustuste tõttu ei ole võimalik omi mõtteid ise edastada, siis loodan, et teeb seda keegi minu nimel ja minu eest.
Mingil hetkel leiame me kõik end mõttelt, et mis on karjäär ja mis kasu saaksin oma tuleviku planeerimisest?
Karjäär on elutöö, tulevik, see, mida tulevikus teed. Tegelikkuses algab karjäär juba siis, kui sünnid. Sealtmaalt mõjutavad kõik sinu teod sinu tuleviku karjääri. Tõsisem planeerimine algab aga siis, kui hakkad ise otsuseid tegema. Sinu otsused olenevad palju sinu vanematest, sinu ümber toimetavatest sõpradest, tuttavatest, lähedastest. Ja kuigi tihti arvavad just meie vanemad, et teavad, mis on õige, peame enamasti oma otsused siiski ise kavandama ja teoks tegema.
Kitsamas plaanis on ametialase karjääri planeerimine ametite või töökohtade järgnevuse planeerimine. Tähendab on ülioluline juba koolis mõelda paika oma tulevikusoovid ja vastavalt soovidele, huvidele ja mis salata, ka võimalustele, saame hakata oma tulevikku vormima suunas, kuhu planeerime välja jõuda.
Laiemalt aga ongi karjäär seotud tuleviku planeerimise elukestva arenguga, mis on seotud töö ja teiste elurollidega (hobid, elustiil, perekond). Esmalt õpime ennast tundma, kaardistame oma võimalused, koostame elementaarse plaani lähiaastateks, langetame rida otsuseid, mis meie elu tulevikus suunavad. Seejärel tegutseme selle nimel, et meie kavandatud plaanid realiseeruksid ja analüüsime oma samme ning kavatsusi. Nii oleme paika saanud aluse oma karjääriplaneerimises.
Tihti esitame endale küsimuse - Kes ma tahan olla ja kuidas mulle meeldib elada? See on vajalik selleks, et selgusele jõuda oma tahtmistes ja tunnetes. Tegelikult on see ka oma tuleviku karjääriplaneerimise alusvundament, sest kui me ei oskaks sõnastada oma soove ja ei suuda mõelda, kuidas minu elu oleks mulle vastuvõetav, siis ei oskaks me planeerida ka oma karjääri. Olgugi, et vahel planeerivad juhused elus meie eest meie tulevikku.
Eriti tublisti mängivad juhused rolli just poliitilise karjääri planeerimisel, sest poliitikas ei ole kunagi midagi kindlat. Nii on juba seadusloomesse sisse kirjutatud, et toimuks loomulik rotatsioon ja ei tekiks liialt tugevat enesekindlust, sest niisugusel kujul ei ole poliitikas enam ei demokraatiat ega ka loomulikkust.
Samas ei saa ka poliitikas ilma planeerimise ega eneseharimiseta.
Olen ise sündinud 1967 aastal ja asusin õppima esimesse klassi aastal 1974. See oli aeg, kus ei sõnastatud sõna karjäär ega juletud sellest ilmselt mõeldagi. Kogu põhi- ja keskkooli aja oli õppimine elu loomulik osa ja see mis tuli pärast õpinguid põhi- või keskkoolis, ei olnud enamikul küll mitte karjääriplaneerimise aluseks.
Ka nõukogude armeest naastes, ei olnud mina kindel, milline saab olema minu tulevik ja kuhu soovin välja jõuda. Püüdsin olla mina ise ja läbi oma tegevuse hakkasid tekkima esimesed mõtted ja ambitsioonid, esialgu võimaluste leidmise näol oma endises töökohas.
Poliitikasse sattusin ma viis aastat tagasi, kui andsin nõusoleku kandideerimiseks Orissaare valla volikokku. Osutusin valituks ja sealtmaalt hakkasid tekkima ka poliitilised tõekspidamised ning huvi poliitika vastu tervikuna. Olin 38 aastane, kui astusin Sisekaitseakadeemiasse õppima avalikku haldust, olemata siis veel kindel, et sellest saabki minu eriala. Kuid sisimas olin juba varem teinud otsused, et poliitika on suund, kus saan end realiseerida ja muuta maailma selliseks, nagu ta võiks olla vastuvõetav enamikele inimestele minu ümber.
Arvan, et paljud teist mõtlevad hetkel, et miks seda kõike räägin ja kuhu tahan oma jutu mõttega välja jõuda?
Vastus on äärmiselt lihtne.
Olgugi, et ma ei ole teadlikult planeerinud kõiki oma käike, olin ma ometigi juba koolipõlves seadnud enesele eesmärgi, milliseks inimeseks ma pean arenema ja kuidas selleni jõuda. Olen elanud kogu oma elu tulevikku ees vaadates ja seda suunates. Olen olnud viisakas ja hea suhtleja ja püüdnud inimestes meelde jääda ausa ja väärika kodanikuna ja kui usud neid väärtusi ise, siis usuvad neid väärtusi ka teised. Olen alati olnud otsekohene oma suhtluses ja ei ole iial kasutanud ebainimlikke võtteid teiste mõjutamiseks või oma eesmärkide saavutamiseks.
Mida on vaja selleks, et elada ja töötada nii nagu mulle meeldiks? Selleks on vaja kindlasti esmalt vaadata elu meie ümber. Siis suudame paremini sõnastada selle, mis meile ei meeldi ja tahame olukorda muuta enesele meeldivamaks.
Seega ei saa karjääri planeerida päris ainuüksi oma mätta otsast vaadatuna. Me ei tohi ealeski ära unustada meie kõrval olevaid inimesi, sest just nii nagu käitume oma kõrval olevate inimestega nii käitub ka ühiskond meiega. See kõik mõjutab meie tuleviku karjääri.
Soovin teile kõigile tänaseks palju uusi avastusi ja leide. Olen veendunud, et täna tehtavad otsused mõjutavad teie tulevikuväljavaateid olulisel määral. Karjääriplaneerimine on pikaajaline protsess. Karjääri planeerimine võimaldab omada kontrolli oma elu üle ning astuda positiivseid samme , et alustada, muuta või parandada oma tööelu ja elukvaliteeti üldse.
Parimate soovidega,
Aarne Põlluäär
Orissaare vallavanem.

YFU Eesti MTÜ rahvusvaheline õpilasvahetus annab teada!
Saabunud on aeg, millal on viimane võimalus minna järgmist kooliaastat veetma mõnda välismaa keskkooli ning tutvuda maailma erinevate kultuuridega. Veel on võimalus osaleda YFU õpilasvahetuse programmides, mis algavad sellest suvest!
Tänaseks on YFU Eesti programmides kokku osalenud 821 Eesti koolinoort ning Eestis on käinud YFUga 124 välismaalast ning seda juba alates 1992 aastast. Paljud õpilased on oma programmi toetuseks saanud tuge nii sponsoritelt, kui YFU Eesti stipendiumite näol.
Õppeaastaks 2009/2010 ootavad järgmised riigid Eesti koolinoori vanuses
(15-18): Saksamaa, Slovakkia, Ungari, Belgia, Austria, Ghana ning India.
Välja on pandud ka eristipendiumid järgmistesse riikidesse:
1 stipendium Slovakkiasse 30 000 krooni.
2 stipendiumit flaamikeelsesse Belgiasse 25 000 krooni.
1 stipendium Ungarisse 25 000 krooni.
1 stipendium Austriasse 15 000 krooni.
Kandideerimise viimane tähtaeg, millal taotlusdokumendid peavad olema YFU
Eesti kontoris on: 07. mai 2009.a.
Kandideerimistähtaeg vahetusaastaks 2009/2010 on Saksamaale puhul pikenenud
lausa 20.maini 2009.a.!
Stipendiumikandidaadid valitakse välja valimispäeva järgselt ja kutsutakse
individuaalsele stipendiumiintervjuule.
Lisainfot vahetusõpilaseks kandideerimise või vahetusperekonnaks hakkamise
kohta saab meie kodulehelt www.yfu.ee ja loomulikult YFU Eesti kontorist
tel. 6 286 161 või yfu@yfu.ee