Sa oled siin: Avaleht Õppekava
Õppekava Üldosa/Ainekavad


Õppekava üldosa 2011- ...

Ainekavad PDF

Kehtestatud dir KK nr.1.1-1/90 / 30.08.11

Orissaare Gümnaasiumi õppekava

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus

(1) Orissaare Gümnaasiumi õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mis on koostatud põhikooli ( RT I, 14.01.2011, 1) ja gümnaasiumi (RT I, 14.01.2011, 2) riiklike õppekavade alusel.

(2) Orissaare Gümnaasiumi õppekava koostamisel on lähtutud riiklikest õppekavadest, kooli arengukavast, pidades silmas piirkondlikke vajadusi ja ressursse, kooli töötajate, lapsevanemate ja õpilaste soove.

(3) Orissaare Gümnaasiumi õppekavas on üldosa ja ainekavad valdkonniti.

(4) Orissaare Gümnaasiumi õppekava terviktekst on kättesaadav Orissaare Gümnaasiumi kodulehel www.oris.edu.ee ja õpetajate toas.

(5) Orissaare Gümnaasiumi kooliastmed on:

  1. I kooliaste – 1.-3. klass
  2. II kooliaste – 4.-6. klass
  3. III kooliaste – 7.-9. klass
  4. gümnaasium – 10.-12. klass

(6) Orissaare Gümnaasiumi õppekava üldosas esitatakse:

  1. õppe- ja kasvatuseesmärgid ning -põhimõtted;
  2. põhikooli tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati, gümnaasiumiastme õppesuundade kirjeldused ja nende tunnijaotusplaan, kogu kooli valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted ning erinevate õppekeelte kasutamine õppeaineti ja kursuseti;
  3. läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted, seejuures III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused;
  4. ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted;
  5. õppe ja kasvatuse korraldus (sealhulgas projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg) ning gümnaasiumiastme ajakasutus;
  6. hindamise korraldus;
  7. gümnaasiumi lõpetamise korraldus;
  8. õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus;
  9. põhikooli õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted;
  10. karjääriteenuste korraldus;
  11. õpetaja töökava koostamise põhimõtted;
  12. kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

(7) Ainevaldkonniti koondatud ainekavad esitatakse klassiti järgmiselt:

  1. keel ja kirjandus;
  2. võõrkeeled;
  3. matemaatika;
  4. loodusained;
  5. sotsiaalained;
  6. kunstiained;
  7. tehnoloogia (põhikoolis);
  8. kehaline kasvatus;
  9. valikkursused.

2. peatükk

Üldosa

Õppe- ja kasvatuseesmärgid ning –põhimõtted

§ 2 Põhihariduse alusväärtused

  1. Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.
  2. Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.
  3. Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Tugeva põhiharidusega inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.

§ 3 Gümnaasiumihariduse alusväärtused

  1. Gümnaasiumihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist. Gümnaasium loob igale õpilasele võimalused tema võimete maksimaalseks arenguks õpilase eelistusi arvestades, loovaks eneseteostuseks, teaduspõhise maailmapildi kinnistumiseks ning emotsionaalse, sotsiaalse ja kõlbelise küpsuse saavutamiseks.
  2. Gümnaasium jätkab põhikoolis toimunud väärtuskasvatust, kujundades eelkõige väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. Tähtsustatakse väärtusi, mis aitavad kaasa ühiskonna inimvara ning riigi majanduse arengule.
  3. Gümnaasiumiharidus on jätkuks põhiharidusele uue põlvkonna sotsialiseerumisel, mis rajaneb eesti kultuuri traditsioonidel, Euroopa ühisväärtustel ning maailma kultuuri ja teaduse saavutustel. Gümnaasiumihariduse omandanud vaimselt, sotsiaalselt, emotsionaalselt, kõlbeliselt ja füüsiliselt küpsed inimesed tagavad Eesti ühiskonna sotsiaalse, kultuurilise, majandusliku ja ökoloogilise arengu jätkusuutlikkuse.

§ 4. Orissaare Gümnaasiumi õppekavas oluliseks peetud väärtuste alusdokumendid

Kooli õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad „Eesti Vabariigi põhiseaduses”, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).

§ 5. Orissaare Gümnaasiumi põhiväärtused on:

  • austus enese ja teiste suhtes

Iga koolipere liige austab enda ja kaaslaste tööd, hoolib endast ja teistest enda ümber.

  • soov ja oskus teha koostööd

Valmisolek töötada ja õppida töötama erinevates meeskondades ühise eesmärgi nimel, avatus teistsuguse ja uue suhtes.

  • loovus

Areng läbi traditsioonide ja uuenduslike lahenduste.

  • turvalisus

Ennetustegevuse kaudu muudame kooli turvalisemaks
Astume vastu vägivallale ja sõltuvusainete levikule.

§ 6. Orissaare Gümnaasiumi põhikooli sihiseade

  1. Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus.
  2. Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine.
  3. Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
  4. Põhikool toetab põhiliste väärtushoiakute kujunemist. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Põhikoolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse.
  5. Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis.

§ 7. Orissaare Gümnaasiumi gümnaasiumiastme sihiseade

  1. Gümnaasiumil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.
  2. Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.
  3. Nende ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks keskendutakse:
    1) õpilaste iseseisvumisele, oma maailmapildi kujunemisele ja valmisolekule elus toime tulla;
    2) adekvaatse enesehinnangu kujunemisele;
    3) iseseisva õppimise ja koostööoskuste arendamisele;
    4) edasise haridustee võimaluste tutvustamisele ja hindamisele;
    5) kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse väljakujunemisele.

§ 8. Nii põhikooli kui ka gümnaasiumi sihiseade

  1. Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.
  2. Eesti kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse gümnaasiumi õpetuses ja kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele.

§ 9. Orissaare Gümnaasium on Väikese väina ääres asuv maagümnaasium, kus:

  1. on ühise eesmärgi nimel töötav kollektiiv;
  2. iga õpilane saab võimetekohase põhi- ja keskhariduse;
  3. osaletakse erinevates loodusprojektides;
  4. on õpilaste süsteemne tunniväline ainealane nõustamine;
  5. on hästi toimivad tugisüsteemid;
  6. on mitmekülgne huvitegevus ja pikaaegsed traditsioonid;
  7. on edukas sporditegevus;
  8. gümnaasiumiõpilased saavad merendus- ja sisekaitselist eelkutseõpet;

§ 10. Pädevused

  1. Pädevus on asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevused jagunevad üld- ja valdkonnapädevusteks.
  2. Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös.
  3. Üldpädevused on:
    1) väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
    2) sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
    3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise; lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme;
    4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;
    5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt;
    6) matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades;
    7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske.
  4. Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade õppeained ning tunni- ja kooliväline tegevus.
  5. Ainekavades esitatakse nii kooliastmete õpitulemused kui ka õpitulemused õppeteemade läbimisel või osaoskuseti. Õpitulemused toetavad valdkonnapädevuste kujunemist. Väärtushoiakuid väljendavaid õpitulemusi numbriliselt ei hinnata, vaid antakse nende saavutatuse kohta õpilasele sõnalist tagasisidet.

Üldpädevused

Igal kooliaastal toimuvad ülekoolilised tegevused, mis kujundavad eelkõige seda üldpädevust

väärtuspädevus

Kooli sünnipäev, õuesõppepäev, ainenädalad, Eesti vabariigi sünnipäeva aktus, kodanikupäev, emakeelepäev, näitemängupäev, õpetajate päev, algklasside luulehommikud, õpitoad õpilastele ja lapsevanematele, Musapäevad, õpilastööde kevadnäitus, sõbrapäev, Jüriöö jooks

sotsiaalne pädevus

Karjääripäev, jõululaat, asutuste külastamised, öökoolid, 10. klassi tutvumislaager, õpetajate päev, kodanikupäev, ainenädalad, Estonia huku mälestuspäeval eelkutseõppe suuna pidulik rivistus

enesemääratluspädevus

Ainenädalad, spordipäevad, Päkapikuvõistlus algklassidele, klassidevahelised pallimänguturniirid, jõulukontserdid, algklasside kevadkontsert, huviringide kevadkontsert, Jüriöö jooks, näitemängupäev, 10. klasside ristimisnädal

õpipädevus

Tegevuspäevad (õpitoad), karjääripäev, öökoolid, õuesõppepäev, õpetajate päev, aineolümpiaadideks valmistumine, õppereisid

suhtluspädevus

Eesti vabariigi sünnipäeva aktus, kodanikupäev, sõbrapäev, emakeelepäev, näitemängupäev, õpetajate päev, algklasside luulehommikud, emakeelenädal, karjääripäev, Musapäevad, 9. klassi tegevuspäev,

matemaatikapädevus

Õuesõppepäev, loodusainete nädal, jõululaat, öökoolid,

ettevõtlikkuspädevus

Musapäevad, 10. klasside ristimisnädal, karjääripäev, jõululaat, õpetajate päev, näitemängupäev, jõulupidude, viimase koolikella aktuste ja lõpupidude korraldamine, klassi pulma korraldamine

§ 11. Õppimise käsitus ja õppekeskkond

  1. Orissaare Gümnaasiumi õppekavas käsitatakse õppimist väljundipõhiselt, rõhutades muutusi õpilase või õpilaste rühma käitumisvõimes. Konkreetsemalt tähendab see selliste teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushoiakute ja -hinnangute omandamist, mis on vajalikud igapäevaelus toimetulekuks. Õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus, mille õpilane omandab vastastikuses toimes füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonnaga. Kogemusi omandades muutub õpilase käitumine eesmärgipärasemaks. Õppekeskkond kindlustatakse koolis õppekava alusel toimuva süstemaatilise ja sihipärase õppe- ja kasvatustegevusega ning õppekeskkonnaks on ka kodu ja laiemas elukeskkonnas toimivad mõjutused. Õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt ja koos kaaslastega, õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja juhtima. Uute teadmiste omandamisel tugineb õpilane varasematele ning konstrueerib uue teabe põhjal enda teadmised. Omandatud teadmisi rakendatakse uutes olukordades, probleemide lahendamisel, valikute tegemisel, väidete õigsuse üle arutledes, oma seisukohti argumenteerides ning edasiste õpingute käigus. Õppimine on elukestev protsess, milleks vajalikud oskused ja tööharjumused kujunevad põhihariduse omandamise käigus.
  2. Orissaare Gümnaasiumi õppekavas mõistetakse õpetamist kui õppekeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused.
  3. Orissaare Gümnaasiumi õppekavas mõistetakse kasvatust kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd. Hoiakute kujundamise võtmeisik on õpetaja, kelle ülesanne on pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele jõuda ning pakkuda sobiva arengukeskkonna kaudu tuge erinevates rühmades ja kogukondades ning kogu ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarenemiseks.
  4. Õpet kavandades ja ellu viies:
    1) arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi;
    2) arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
    3) võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest;
    4) kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga;
    5) luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane);
    6) kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms);
    7) kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid;
    8) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust.
  5. Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandatakse kooli õppekava arenduse ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus.
  6. Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab kool õpet ja kujundab õppekeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku.
  7. Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone.
  8. Orissaare Gümnaasium korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele.
  9. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:
    1) osaleb kogu koolipere;
    2) luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;
    3) koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära;
    4) jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
    5) märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest;
    6) välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;
    7) ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;
    8) luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;
    9) luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;
    10) luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;
    11) korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;
    12) korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest.

10) Füüsilist keskkonda kujundades jälgib Orissaare Gümnaasium, et:
1) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas;
2) õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu;
3) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
4) ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;
5) kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;
6) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.

11) Õpet korraldatakse ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas.

§ 12.I kooliastmes taotletavad pädevused ning õppe ja kasvatuse rõhuasetused

Esimese kooliastme lõpus õpilane:
1) peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
2) tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
3) teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
4) oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida;
5) suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;
6) mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase;
7) arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades;
8) käitub loodust hoidvalt;
9) oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;
10) oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;
11) austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;
12) oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest;
13) hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve;
14) oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;
15) teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda tegema

Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega.

Esimeses kooliastmes keskendutakse:
1) kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;
2) positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;
3) õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;
4) eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;
5) põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;
6) õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.

Orissaare Gümnaasiumi õppetöö korraldamise alus on esimeses kooliastmes aineõpetuslik tööviis.

§ 13. II kooliastme pädevused ning õppe ja kasvatuse rõhuasetused

Teise kooliastme lõpus õpilane:
1) hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;
2) oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;
3) väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;
4) oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;
5) oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
6) oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
7) tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;
8) on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
9) väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;
10) oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;
11) oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel;
12) tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;
13) väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;
14) väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
15) on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.

Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu. Teises kooliastmes keskendutakse:
1) õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;
2) huvitegevusvõimaluste pakkumisele;
3) õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;
4) õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides.

§ 14. III kooliastme pädevused ning õppe ja kasvatuse rõhuasetused

Kolmanda kooliastme lõpus õpilane:
1) tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
2) tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt;
3) on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;
4) on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale, seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;
5) suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;
6) valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste;
7) suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;
8) mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;
9) oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
10) suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada;
11) on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;
12) suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist;
13) väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne;
14) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele.

Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida. Kolmandas kooliastmes keskendutakse:
1) õpimotivatsiooni hoidmisele;
2) õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;
3) erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele;
4) pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;
5) õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;
6) õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.

§ 15.Gümnaasiumis taotletavad pädevused

Gümnaasiumi lõpetades õpilane:
1) käitub eetiliselt, järgib üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid;
2) vastutab oma valikute, otsustuste ja endale võetud kohustuste eest, austab teiste inimeste ja iseenda vabadust, on suveräänne isiksus;
3) kasutab erinevaid õpistrateegiaid, oskab koostada uurimistööd ja seda esitleda, oskab olla meeskonna liige ja panustada ühiste eesmärkide saavutamisse;
4) aitab teadlikult kaasa eesti rahvuse, keele, kultuuri ja Eesti riigi säilimisele ja arengule, mõistab eesti kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis; mõistab, väärtustab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone;
5) suudab hinnata oma taotlusi, arvestades oma võimeid ning võimalusi, oskab ette näha võimalikku edu ja ebaedu, on teadlik erinevatest töövaldkondadest, tööturu suundumustest; oskab hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, kavandab oma karjääri;
6) kasutab korrektset ja väljendusrikast keelt, oskab argumenteeritult väidelda;
7) mõtleb kriitiliselt ja loovalt, arendab ning hindab oma ja teiste ideid, põhjendab oma valikuid ning seisukohti;
8) valdab vähemalt kahte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel;
9) kasutab matemaatilisi teadmisi ja meetodeid erinevates eluvaldkondades;
10) omab väljakujunenud loodusteaduslikku maailmapilti ning mõistab nüüdisaegse loodusteaduse olemust, teab globaalprobleeme, võtab kaasvastutuse nende lahendamise eest, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
11) kasutab nüüdisaegset tehnoloogiat eesmärgipäraselt ja vastutustundega, hindab tehnoloogiliste rakenduste mõju igapäevaelule, omab kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud küsimustes;
12) on kujundanud oma aktiivse kodanikupositsiooni, tunnetab end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja globaalses kontekstis, oskab konflikte vältida ja lahendada, käitub tolerantselt;
13) hindab heatasemelist kunsti, oskab oma loomingus käsitseda töövahendeid ning kasutada tehnikaid ja materjale;
14) elab tervislikult, oskab hoida ja vajaduse korral taastada oma vaimset ja füüsilist vormi.

2. jagu

§ 16. Orissaare Gümnaasiumi põhikooli tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati, gümnaasiumiastme õppesuundade kirjeldused ja nende tunnijaotusplaan, kogu kooli valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted ning erinevate õppekeelte kasutamine õppeaineti ja kursuseti

(1) Põhikooli tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati

  1. Põhikool tagab õpilasele õppe kohustuslikes õppeainetes alljärgnevas tunnijaotusplaanis vastavalt I, II ja III kooliastmele esitatud nädala õppetundide mahus:

1.

2.

3.

I ka

4.

5.

6.

II ka

7.

8.

9.

III ka

1) eesti keel

6

7

6

19

6

3

3

12

2

2

2

6

2) kirjandus

2

2

4

2

2

2

6

3) A-võõrkeel

3

3

4

3

3

10

3

3

3

9

4) B-võõrkeel

3

3

3

3

3

9

6) matemaatika

4

4

4

12

5

5

5

15

5

5

5

15

7) loodusõpetus

1

2

2

5

2

2

3

7

2

2

8) geograafia

1

2

2

5

9) bioloogia

1

2

2

5

10) keemia

2

2

4

11) füüsika

2

2

4

12) ajalugu

2

2

3

2

2

2

6

13) inimeseõpetus

1

1

2

1

1

2

1

1

2

14) ühiskonnaõpetus

1

1

2

2

15) muusika

2

2

2

6

2

1

1

4

1

1

1

3

16) kunst

2

1

2/1

4,5

1

1

1

3

1

1

1

3

17) tööõpetus,käsitöö ja kodundus; tehnoloogia-õpetus

1

2

1/2

4,5

1

2

2

5

2

2

1

5

18) kehaline kasvatus

2

2

2

6

2

2

2

6

2

2

2

6

19) rütmika

1

1

1

3

1

1

2

20) majandusõpe

1

1

1

3

1

1

1

3

Maksimaalne nädala-koormus

20

23

25

25

28

30

30

32

32

(2) Gümnaasiumiastme õppesuundade kirjeldused ja nende tunnijaotusplaan

  1. Õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumi jooksul on 96 kursust (1 kursus on 35 õppetundi).
  2. Õpilase õppekoormusesse kuuluvad 63 kohustuslikku kursust (arvestades võimalust valida kitsa ja laia matemaatika vahel).
  3. Gümnaasium võimaldab õpilastele kohustuslikke kursusi järgmises mahus:

Õppeaine

10.

11.

12.

Maht

1

Eesti keel (vene või muu keel gümnaasiumis, kus kooli õppekava kohaselt õpetatakse eesti keelt teise keelena)

2

2

2

6

2

Kirjandus

1

2

2

5

3

B2 keeleoskustasemel võõrkeel

1

2

2

5

4

B1 keeleoskustasemel võõrkeel

1

2

2

5

5

Matemaatika (kitsas või lai)

4

3+2

3+2

8 või 14

6

Bioloogia

2

2

4

7

Geograafia (loodusgeograafia)

2

2

8

Keemia

1

2

3

9

Füüsika

1

2

2

5

10

Ajalugu

2

2

2

6

11

Ühiskonnaõpetus

2

2

12

Inimeseõpetus

1

1

13

Geograafia (inimgeograafia)

1

1

14

Muusika

1

1

1

3

15

Kunst

1

1

2

16

kehaline kasvatus

2

2

1

5

Kokku

19

25 (24)

21(20)

63+6(+9)

  1. Gümnaasium võimaldab õpilastele valikkursusi valdkonniti järgmises mahus:
    1) keel ja kirjandus – 4kursust (iga kursus 35õppetundi);
    2) võõrkeeled – 6 kursust;
    3) matemaatika – gümnaasium võimaldab laia matemaatika õpet 14 kursuse ulatuses;
    4) loodusained – 8 kursust;
    5) sotsiaalained – 7 kursust;
    6) kehaline kasvatus – 2 kursust;
    7) usundiõpetus – 2 kursust;
    8) riigikaitse – 2 kursust;
    9) majandus- ja ettevõtlusõpe – 2 kursust;
    10) uurimistöö alused – 1 kursus.

(3) Orissaare Gümnaasiumis on kolm õppesuunda:

  1. reaal-loodussuund, kus õpitakse laia matemaatikat, lisatud on valikkursused keemias, bioloogias, füüsikas, geograafias;
  2. humanitaar-sotsiaalsuund, kus õpitakse kitsast matemaatikat, lisatud on valikkursused kirjanduses, A- ja B- võõrkeeles, ajaloos, ühiskonnaõpetuses;
  3. kutseõppe suund, mis jaguneb:
  • merenduse eelkutseõpe koostöös Eesti Mereakadeemiaga;
  • sisekaitseline eelkutseõpe koostöös Sisekaitseakadeemiaga.

Gümnaasiumiastme õppesuundade tunnijaotusplaan

(4) Orissaare Gümnaasiumi valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted ning erinevate õppekeelte kasutamine õppeaineti

  1. Valikkursuste valikul tuleb jälgida järgmist:
  • õpilase nädalakoormus põhikoolis ei tohi ületada suurimat lubatud õppekoormust;
  • gümnaasiumiõpilasel peab olema nädalas vähemalt 32 tundi;
  • valikkursused avatakse siis, kui soovijaid on vähemalt 12;
  • õpilane kinnitab oma valikud septembri esimesel nädalal ja hiljem valikuid muuta ei saa;
  • valitud õppeaine ainekava tuleb läbida täies mahus, v.a. erandjuhtumid.

3. jagu

§ 17. Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted, seejuures III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused

(1) Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja käsitlevad ühiskonnas tähtsustatud valdkondi ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.

(2) Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:
1) õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;
2) aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;
3) valikainete valikul – valikained toetavad läbivate teemade taotlusi;
4) läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;
5) korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.

(3) Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on:
1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;
2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;
3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;
4) kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;
5) teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;
6) tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;
7) tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele;
8) väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

jknr

Läbivad teemad

Igal õppeaastal toimuvad ülekoolilised tegevused eelkõige mainitud läbiva teema käsitlemiseks

1.

elukestev õpe ja karjääri planeerimine

karjääripäev, kooli sünnipäev

2.

keskkond ja jätkusuutlik areng

õuesõppepäev, loodusainete nädal

3.

kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

kodanikupäev, koolilaat, musapäevad

4.

kultuuriline identiteet

emakeelepäev, näitemängupäev, emakeele- ja kirjandusnädal, sõbrapäev

5.

teabekeskkond

detsembrilõpu õpitoad, lapsevanemate ja laste õpitoad

6.

tehnoloogia ja innovatsioon

karjääripäev, õppe-ekskursioonid

7.

tervis ja ohutus

spordipäevad, õuesõppepäev, karjääripäev, detsembrilõpu õpitoad

8.

väärtused ja kõlblus

kooli sünnipäev, merendusõppe pidulik rivistus, musapäevad

4. jagu

§ 18. Lõimingu põhimõtted, seejuures III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused

(1) Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab

õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandab

põhikool kooli õppekava arenduse ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus.

(2) Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel,

õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste,

õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab põhikool õpet ja

kujundab õppekeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest

käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate

õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku.

(3) III kooliastmes korraldab kool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid

lõimiva loovtöö, milleks on uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline. Loovtöö

temaatika valib kool, täpsema teemavaliku teevad õpilased. Loovtööd võib teha nii

individuaalselt kui ka kollektiivselt. Loovtöö teema märgitakse lõputunnistusele.

Loovtöö korraldus sätestatakse iga õppeaasta I õppeveerandi lõpus direktori käskkirjaga.

5. jagu

§ 19. Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted

(1) Koolis mõistetakse projekti all ühekordse iseloomuga ajaliselt piiratud tööd, millel on

kindel eesmärk ja ressursid. Projekt algab töömeeskonna loomise ja tegevuskava

koostamisega ning lõpeb tulemuste analüüsi ning järelduste tegemisega. Võimalikud on

ka individuaalprojektid, mille elluviimiseks meeskonda ei moodustata.

(2) Kooli õppekava elluviimisel kasutatakse projekte pedagoogiliste ja majanduslike

eesmärkide täitmiseks. Pedagoogiliste projektide eesmärgiks on arendada õpilaste ja

õpetajate nii erialaseid kui üldkultuurilisi teadmisi, enesealgatust, meeskonnatööd,

tegevuse planeerimist ja analüüsi ning juhtimisoskust. Majanduslike projektide abil

parandatakse õpikeskkonda.

(3) Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid kavandatakse enne õppeaasta algust.

(4) Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid peavad olema kooskõlas kooli õppekava

õpitulemustega.

(5) Koolis viiakse läbi järgmisi projektitüüpe:

1) õpilaste ja õpetajate uurimistööd;

2) õppelaagrid ja –ekskursioonid, õppepäevad, õppepraktika;

3) temaatilised näitused;

4) erinevad olümpiaadid ja konkursid;

5) traditsioonilised ülekoolilised üritused;

6) ühisprojektid naaberkoolidega;

7) üleriigilistes ja rahvusvahelistes projektides osalemine (n Tiigrihüpe, Comenius, e-Twinning);

8) koostööprojektid omavalitsuse ja teiste omavalitsuse allasutustega;

9) koolikeskkonna parandamisega seotud majanduslikud projektid.

(6) Koolis on projektijuhtideks valdkonnaga seotud õpetajad, juhtkonna liikmed, teenistujad

ja õpilased. Kooli projektitööd koordineerib ja juhendab kooli direktor

(7) Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid lisatakse kooli üldtööplaani.

(8) Õppenõukogu kinnitab kooli üldtööplaani iga õppeaasta alguseks.

6. jagu

§ 20. Õppe ja kasvatuse korraldus (sealhulgas projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg) ning gümnaasiumiastme ajakasutus

(1) Õppe ja kasvatuse põhivorm on õppetund.

(2) Põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on:

1) 1. klassis 20;

2) 2. klassis 23;

3) 3. ja 4. klassis 25;

4) 5. klassis 28;

5) 6. ja 7. klassis 30;

6) 8. ja 9. klassis 32..

(3) Õpilase väikseim lubatud õppekoormus gümnaasiumis on 96 kursust. Kõigile õpilastele

ühtse kohustusliku õppe koormus gümnaasiumis on 63 kursust. Kursus vastab 35 ühe

õppeaine raames toimuvale õppetunnile.

(4) Õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja

jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks.

(5) Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega. Õppeveerandi või kursuse

jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja

planeeritavad üritused tehakse põhikooliõpilastele teatavaks õppeveerandi ning

gümnaasiumiõpilastele kursuse algul.

(6) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste

tegevuste, nagu pikapäevarühmas, ringides ja stuudiotes korraldatavate tegevuste

järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.

(7) Õppeaasta koosneb neljast õppeveerandist ning haridus- ja teadusministri poolt määratud

koolivaheaegadest.

(8) Kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel; 1. – 9. klassis on aineõpe ja

gümnaasiumis kursuseõpe.

(9) Kooli üleminekuklassid alates 5. klassist lõpetavad klassikursuse koolieksamitega.

(10) gümnaasiumiastme õpilastel toimub kevadel pärast korralise õppetöö lõppu õppepraktika, mille eesmärgiks on õpitu teoreetilise osa rakendamine praktikas.

(11) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud

pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust,

sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel, et

see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud

õpitulemusi.

(12) Projekt-, õues- ja muuseumiõpe ning ekskursioonid ja õppekäigud planeeritakse kooliaasta alguseks kooli üldtööplaanis ja klassijuhatajate tööplaanides ning võimaluse korral väljaspool tundide aega või veerandilõpu viimasele nädalale.

(13) Kui õppekäigud või ekskursioonid toimuvad õppetöö ajal, tuleb klassijuhatajal või korraldaval õpetajal koostöös aineõpetajatega koostada õppetundide individuaalse asendamise plaan.

7. jagu

Koolieksamite korraldus

(1) Eksamite tegemise eesmärgiks on:

1) ülevaate saamine õpilaste erinevate õppeainete õpitulemustest;

2) eksamiteks ettevalmistumise õpetamine ja harjutamine;

3) õpilastes süstemaatilise ainealase töö süvendamine.

(2) Eksamite ained määrab kooli direktsioon koos ainekomisjonide esimeestega

kindlaks iga õppeaasta detsembrikuus, arvestades ka vastava klassi soove eksamivalikul.

(3) Eksamitele lubatakse kõik vastava klassi nimekirjas olevad õpilased.

(4) Õpilane võib ühe koolieksami asendada koolisisese, maakondliku või vabariikliku uurimistööga, mis tuleb kaitsta direktori poolt määratud komisjoni ees.

(5) Õpilase eksamiperioodi võidakse direktsiooni otsusega pikendada:

1) haiguse tõttu arstikirja alusel;

2) osavõtu korral vabariiklikest ja rahvusvahelistest võistlustest ning olümpiaadidest

vastava taotluskirja alusel.

(6) Kooli direktori poolt kinnitatud eksamiplaan pannakse välja vähemalt kuu aega enne

eksamite algust. Plaani koostamisel tuleb arvestada, et:

1) ühel päeval võib õpilasel olla vaid üks eksam;

2) vaheaeg üleminekueksamite vahel on vähemalt üks päev.

(7) Eksamite läbiviimiseks moodustab õppealajuhataja 2-liikmelised komisjonid.

(8) Eksami vormi – suuline või kirjalik – määrab aineõpetaja ning teatab selle õpilastele ja

õppealajuhatajale kolmanda veerandi alguses.

(9) Eksamiks vajalikud materjalid koostab aineõpetaja ja teatab need õpilastele hiljemalt

kolmanda veerandi lõpuks ning esitab õppealajuhatajale kinnitamiseks 1. maiks.

(10) Eksami tulemused protokollitakse vastava vormi kohaselt.

8. jagu

Hindamine, klassi, põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamine

1. Üldsätted

1.1. Reguleerimisala

(1) Orissaare Gümnaasiumis põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste teadmiste ja oskuste, käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste täiendava töö, järgmisse klassi üleviimise ja klassikursust kordama jätmise alused ja tingimused või kord ( edaspidi hindamise korraldus).

(2) ) Riigieksamitööde hindamine on sätestatud haridusministri 17. septembri 2010 määrusega nr 59 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” (RT I 2010, 67, 502)

1.2. Hindamine

(1) Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

2. Hindamise alused

(1) Õpitulemuste hindamine toimub Orissaare Gümnaasiumis käesoleva korra ning neile põhineva kooli õppekava hindamise põhimõtete ja õpitulemustele esitatud nõuete alusel.

(2) Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.

(3) Hindamise korraldus sätestatakse kooli õppekavas, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (edaspidi PGS), haridusministri 17. septembri 2010 määrusega nr 59 (RT I 2010, 67, 502) ning teistes PGSi alusel antud õigusaktides sätestatut.

(4) Kui õpilasele on vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §18 (RT I 2010, 41, 240) alusel koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

(5) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) (RT I,28.12.2010, 14) järgi õppivatele õpilastele kehtivad vastavas õppekavas ette nähtud hindamisnormid.

3. Hindamise eesmärk

1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

4. Hindamisest teavitamine

(1) Kool teavitab õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest ja antud hinnangutest järgmiselt:

  • Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Orissaare Gümnaasiumis avaldatakse Orissaare Gümnaasiumi koduleheküljel www.oris.edu.ee
  • Käesolevat akti tutvustatakse OG Infolehes
  • Õpilastele väljapandud hinnetest (k.a hoolsuse hinne) teavitatakse lapsevanemaid e-kooli, õpilaspäeviku ja hinnetelehtede kaudu (I – III kooliaste) ning e-kooli, õpinguraamatu ja hinnetelehtede kaudu (IV kooliaste).
  • Õpiraskustega õpilasi ja nende vanemaid teavitab klassijuhataja õpilase hinnetest vähemalt kord kuus.

(2) Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule.

  • Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile vastava kirjaliku taotluse koos põhjendustega. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

2.TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE

5. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

(1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

(2) Õppeveerandi või kursuse algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.

(3) Õppeveerandi või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega.

(4) 7, 8., 10. ja 11. klassi õpilased sooritavad kahes õppeaines hindelise koolieksami, 5. klassi õpilased sooritavad ühes õppeaines hindelise koolieksami. Koolieksami ained määratakse II õppeveerandil pedagoogilise kollektiivi otsusega. Koolieksami hinne võrdsustatakse poolaastahindega (II - III kooliaste) või poolte antud aine kursuste hinnetegajooksval õppeaastal (IV kooliaste).

(5) Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse veerandi- ja kursusehinnetena hindeid viiepallisüsteemis vastavalt § 6-s sätestatule..

(6) 1. klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse kõigis õppeainetes hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi, tegevust tunnis, arengut, saavutusi ja omandatud oskusi erinevates õppeainetes .

(7) Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» on õpilane kohustatud osalema vastava aine konsultatsioonides; kui hinne on jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

(8) Järelevastamise ja järeltööde sooritamisel sätestatakse järgmine kord:

  • Õpilastel on õigus osaleda konsultatsioonides enne kontrolltööd ja järeltööd, õpiraskustega õpilastele on konsultatsioonid kohustuslikud.
  • Kui õpilasel on jäänud hinne välja panemata puudumise tõttu, on ta kohustatud sooritama järeltöö 10 õppepäeva jooksul, alates õppetööle ilmumisest, õpetajaga kokkulepitud ajal. Veerandi või kursuse lõpus hinnatakse tegemata töö hindega ”1” (”nõrk).
  • Hindele ”nõrk” või ”puudulik” sooritatud töö järeltöö võib põhikooliõpilane erandkorras sooritada pärast konsultatsiooni õpetajaga kokkulepitud ajal 10 õppepäeva jooksul peale hinde e-kooli kandmist.
  • Gümnaasiumiõpilasel, kellel jooksva kooliaasta kursusehindeist pooled või enam on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” tuleb sooritada vastavas õppeaines täiendav õppetöö või koolieksam.

(9) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega «nõrk».

6. Hinded viiepallisüsteemis

(1) Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(2) Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 75–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(3) Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 50-74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Õpiraskustega õpilaste klassis 35-74% võimalikust punktide arvust

(4) Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(5) Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(6) Hindega «0» («sooritamata») märgitakse e-koolis õpilase puudumise tõttu esitamata või vabastuse tõttu (kehaline kasvatus) sooritamata jäänud töö. Õpilasel on võimalik kümne päeva jooksul pärast tervenemist või kooli naasmist sooritada vastav töö. Kui õpilane ei soorita kümne päeva möödumisel kokkuleppel õpetajaga vastavat tööd, muudetakse hinne «0» hindeks «1».

7. Kujundav hindamine

(1) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

(2) Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Orissaare Gümnaasium reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

(3) Põhikooli lapsevanemat teavitab aineõpetaja või klassijuhataja õpilase arengust vastavas õppeaines e-kooli kaudu kord poolaastas, gümnaasiumiõpilase lapsevanemat kord poolaasta jooksul. Klassijuhataja teeb põhjalikuma kokkuvõtte õpilase arengust kord aastas toimuval arenguvestlusel. Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.

(4) Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta.

8. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted

(1) Kokkuvõttev hinne on õppeaine veerandi-, kursuse- , aasta- ning kooliastmehinne.

(2) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

9. Kokkuvõttev hindamine 1.–3. kooliastmel

(1) 1.–3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt viie palli süsteemis veerandi- ja aastahindega.

(2) Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

(3) Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, jääb hinne 1. ja 3. õppeveerandi lõpus välja panemata. Sellisel juhul pannakse hinne välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel 2. ja 4. veerandi lõpus.

(4) 1. klassi õpilase hindamisel kasutatakse õppeveerandi lõpul kirjalikult kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid vastavalt § 5 lõikele 6. Õppeveerandite lõpul antud sõnaliste hinnangute alusel antakse enne õppeperioodi lõppu kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid kogu õppeperioodi kohta.

(5) Õpilasele, kelle veerandihinne on «puudulik» või «nõrk», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, õpiabirühmas õppimine jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

Rakendatava meetme kinnitab ÕN õppealajuhataja või aineõpetaja ettepanekul.

(6) Õpilasele, kellel on arstitõendiga tõestatud püsiv tervisehäire või kehalise kasvatuse veerandihinne haigestumise tõttu jäänud välja panemata, koostab aineõpetaja, lähtudes riiklikust ainekavast ja lapse füüsilisest arengust ning tervislikust seisundist, individuaalse õppekava koos individuaalse hindamisjuhendiga.

(7) Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

(8) Aastahinnete alusel otsustab Orissaare Gümnaasiumi õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.

(9) Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

(10) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

(11) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk» või samaväärne sõnaline hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.

10. Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumiastmel

(1) Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines viie palli süsteemis kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehindega. Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.–12. klassi kursusehinnete alusel.

(2) Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

(3) Kool võib valikkursuste hindamisel kasutada hinnanguid „arvestatud” ja „mittearvestatud”, neid hinnanguid ei teisendata viie palli süsteemi.

(4) Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete kooliastmehinded pannakse välja enne õppeperioodi lõppu. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.

(5) Õpilasele, kellel on arstitõendiga tõestatud püsiv tervisehäire või kehalise kasvatuse veerandihinne haigestumise tõttu jäänud välja panemata, koostab aineõpetaja, lähtudes riiklikust ainekavast ja lapse füüsilisest arengust ning tervislikust seisundist, individuaalse õppekava.

(6) Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist juhul, kui kool vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” §17 lõikele4 arvestab kooli õppekava välist õppimist või tegevust koolis õpetatava osana.

11. Põhikooli lõpetamine

(1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt «rahuldavad», kes on kolmandas kooliastmes sooritanud uurimis- või loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.

(2) Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

(3) Haridusliku erivajadusega õpilasele, kelle kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” §30 lõike2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

12. Gümnaasiumi lõpetamine

(1) Gümnaasiumi lõputunnistus antakse gümnaasiumiõpilasele:

1) kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud;
2) kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele, matemaatika ja võõrkeele (inglise keele) riigieksamid.
3) kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevat ainevaldkonda või ainevaldkondi hõlmava gümnaasiumi koolieksami või kutsesuuna praktikad ning erialaeksamid.
4) kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.

(2) Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud kooli õppekavas taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.

9. jagu

Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus

(1) Kool tagab õpilastele ning nende vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilastele teatavaks õppeveerandi või kursuse algul.

(2) Klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks tuleb põhikoolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada diferentseeritud õpet. Põhikool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.

(3) Põhikool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises.

(4) Põhikool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse.

(5) Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. Arenguvestlusi viiakse läbi vastavalt kooli direktori poolt kehtestatud arenguvestluste korraldamise tingimustele ja korrale.

10. jagu

Õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted

Hariduslike erivajadustega õpilastele kohaldatavad erisused

(1) Kui eesti õppekeelega põhikoolis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane või välisriigist saabunud õpilane, kelle eestikeelse õppe kogemus põhikoolis on olnud lühem kui kuus õppeaastat, võib kool õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul eesti keele õpet korraldada „Eesti keel teise keelena” ainekava alusel.

(2) Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel loobuda B-võõrkeele õppest.

(3) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe toetamiseks võib kasutada valikainetele mõeldud tunniressurssi.

(4) Hariduslike erivajadustega õpilasele koostatakse vastavalt vajadusele individuaalne õppekava.

(5) Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist liikumispuudega õpilaste klassis, võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat.

(6) Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist kõnepuudega õpilaste klassis, võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat ning:

1) eesti keele maht on I kooliastmes vähemalt 32 õppetundi, II kooliastmes vähemalt

22 õppetundi ning III kooliastmes vähemalt 15 õppetundi;

2) võib mitte õpetada B-võõrkeelt, kui see on ette nähtud kooli või individuaalses

õppekavas.

(7) Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist kuulmispuudega õpilaste klassis, võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 11 õppeaastat ning:

1) eesti keele maht on I kooliastmes vähemalt 36 õppetundi, II kooliastmes vähemalt 36 õppetundi ning III kooliastmes vähemalt 18 õppetundi, sealjuures võib käesoleva punkti alusel lisanduvad eesti keele tunnid asendada viipekeele õppega;

2) võib mitte õpetada B-võõrkeelt, kui see on ette nähtud kooli või individuaalses õppekavas.

(8) Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist nägemispuudega õpilaste klassis, võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat ning tööõpetust, käsitööd ja kodundust õpetatakse III kooliastmes vähemalt 12 nädalatundi, seejuures võib õpe sisaldada ka kutsealast eelkoolitust.

(9) Õpiraskustega õpilaste klassis võib kooli õppekavaga näha ette vähendatud või asendatud õpitulemused võrreldes käesolevas määruses sätestatud taotletavate õpitulemustega.

(10) Väikeklassis või ühele õpilasele keskendatud õppe puhul võib kooli õppekavas võrreldes käesoleva määrusega muuta tunnijaotusplaani, näha ette vähendatud või asendatud õpitulemused võrreldes käesolevas määruses sätestatud taotletavate õpitulemustega ning vähendatud õppekoormuse, kuid mitte alla 20 õppetunni õppenädalas.

(11) Kasvatusraskustega õpilaste klassis võib kooli õppekavaga näha ette käesolevas määruses sätestatust väiksema õppekoormuse, kuid mitte alla 24 õppetunni õppenädalas. Lisaks sellele viiakse kasvatusraskustega õpilaste klassis koostöös kutsekooliga läbikutsealast eelkoolitust või kutseõpet põhikoolis. Kasvatusraskustega laste klassis võib mitte õpetada B-võõrkeelt, tööõpetust, käsitööd ja kodundust ning tehnoloogiaõpetust, kui see on ette nähtud kooli või individuaalses õppekavas.

11. jagu

Karjääriteenuste korraldus

(1) 8. ja 9. klassis ning 11. ja 12. klassis korraldab klassijuhataja õpilastele koostöös kooli karjäärikoordinaatori ja karjäärikeskustega erinevaid nõustamis- ja infotunde.

(2) 8. ja 9. klassis ning 11. ja 12. klassis korraldab klassijuhataja koostöös karjäärikoordinaatoriga õppeasutuste infotunde ning õppekäike õppeasutustesse ja ettevõtetesse.

(3) 15.-12. klassi õpilastele toimub kord õppeaastas karjääripäev, mis planeeritakse õppeaasta alguseks ning mille põhitegevused korraldab ning kooskõlastab kooli juhtkonnaga kooli karjäärikoordinaator koostöös klassijuhatajate ning aineõpetajatega.

12. jagu

Õpetaja töökava koostamise põhimõtted

(1) Töökava on dokument, mille alusel toimub õppetöö tunnis. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna. Töökava koostamine ja arendamine kuulub aineõpetaja pädevusse.

(2) Aineõpetaja kujundab kooli õppekava alusel välja töökava, mis arvestab klassi omapära ja suundumust, kooli arengusuunda ja eripära, õpilaste vaimseid ja kooli materiaalseid ressursse.

(3) Töökava koostamise ning rakendamisega saab aineõpetaja endale suuremad õigused, aga ka suurema vastutuse õpilaste ja nende vanemate ees. See on koolikultuuri teadvustamise protsess. Muutub õppetöö planeerimine, sisu, kontrollimine, kogu õppetöö korraldus.

(4) Aineõpetaja töökavas täpsustatakse kooli õppekava üldosas ja ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja – materjale, õpetajatevahelist koostööd ning õppeaasta üldtööplaani.

(5) Aineõpetajate töökavad on vormistatud õppeveerandite või kursuste kalenderplaanina ja on saadetud õppealajuhatajale vastavasse kausta õppeveerandi või kursuse esimese nädala jooksul.

(6) Aineõpetaja töökavas on õppesisu liigendatud ulatuslikumate teemade järgi. Näidatud on olulisemad alateemad, käsitletavad põhimõisted, kasutatavad meetodid, oodatavad õpitulemused ja nende kontrollimise/hindamise aeg ning moodused.

(7) Aineõpetaja töökava õppesisu osas kavandatakse täpselt eesmärgistatud õppeülesanded õpitulemuste saavutamiseks.

(8) Otsustused, mida aineõpetaja on teinud oma eripära määratledes, kajastuvad töökavas õppemeetodite valiku kaudu.

(9) Aineõpetaja töökava struktuuri, vormi ning kinnitamise korra kinnitab kooli direktor.

13. jagu

Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

(1) Kooli õppekava kehtestab direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

(2) Kooli õppekava koostamises ja arendamises kasutatakse erinevaid töövorme. Selles töös osalevad kõik pedagoogid.

(3) Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise korra kinnitab kooli direktor.

Rakendussätted

Kehtib 01.09.2011